Ülo Vooglaiu arutlus ChatOPT-ga 10. oktoobril 2025
Tere! Siin Ülo Vooglaid Eestist.
Palun sind taas appi looma süsteemi metsa senisest tõhusamaka hoidmiseks, kaitsmiseks ja kasutamiseks. Kas sulle paistab ka, et ehkki metsajuttu on kõik kohad täis, läheb olukord tervikuna aina hullemaks? Kas sulle ei tundu, et viga on meie MÕTLEMISVIISIS?
Kas oleks vaja hakata kuidagi aduma, et hoides metsa, pole võimalik hoida metsa? Paradoks!
Selleks, et mets oleks hoitud, peaksime vist küll esmalt tuvastama KÕIK, millest sõltub metsahoid ja kuidas (tänu millele) kujunevad ning tugevnevad metsahoiu eeldused? Selleks, et hoida metsa, tuleb võtta tähelepanu keskmesse INIMENE, tema elu ja elukeskkond.
Nii, nagu ei ole “keskmist inimest”, ei ole ka “keskmist” metsatundjat, metsahoidjat, metsaametnikku jt. Inimeste teadmised, hoiakud ja suhtumine metsa on erinevad.
Küsimusele “Kellele kuulub nn riigimets?”, vastasid sa ühetähenduslikult: “RAHVALE”. Kellelgi ei tohiks olla liiga raske aru saada, et TEGELIKULT on kõik teisiti, st sootuks keerukam. RMK ametnikud tegutsevad oma suva kohaselt ja õigustavad oma tegevust “riiklike” kohustustega.
Sa peaksid teadma, kas kuskil maalilmas on saavutatud rahuldav kord, kui iseregulatsioon ei toimi, sest ametnikud tegutsevad karistamatu meelevallaga? Kas sinu meelest on võimalik saavutada ühiskonnas (mistahes eluvaldkonnas, mistahes regulatsiooni- ja juhtimistasandil) rahuldavaks peetav (arengut soodustav) kord administratiivsete vahenditega (totaalse järelevalve ja karmide karistuste abil)? Kas sa söandad öelda, et nendes maades, kus domineerib põhjendamatu autoriteedistruktuur ja valdav osa elanikkonnast tunneb end manipuleerimise objektina, saab rahvas olla metsa või mere… hoidmise SUBJEKTIKS?
Demagoogiast tiine bürokraatia kõrval peaksime vaatama olukorrale ka teiselt ning küllap ka kolmandast küljest.
Palun sind täna esmalt looma loodushariduse seda osa, mille pealkirjaks võiks ehk olla METSANDUSE ALUSED. Usun, et peaksime üritama luua programmi, mille esimene kontsenter on veel koolieelses eas lastele, kes on 0-6 -aastased. Metsaarmastus, -huvi ja -kiindumus hakkavad kujunema maast-madalast. Teine kontsenter hõlmaks 7-10 -aastased, kolmas 11-15 -aastased, neljas 16-19 -aastased, viies oleks täiskasvanute elukestva õppe tarbeks.
Selleks, et rahvas saaks subjektina tegutseda, on vaja mitte ainult teadmisi ja oskusi… Vaja on tunda ja armastada metsa, mis on kodu ja kodumaa lahutamatu osa. Vaja on õppida vaatama metsa paljudes tähendustes. Alles tänu sellele saab inimene hakata oma peaga mõtlema ja adekvaatselt nägema metsa, kui elukeskkonna osa. Kas ma saan õigesti aru nii ohtudest kui võimalustest ja vajadustest?