Me oleme kaotamas loodustunnetust. Mets ja loodus ei saa olla taandatud kitsalt ei kaitse ja majandusmudelisse. Loodus ja inimene on ühe ja sama terviku osad. Harmoonia tagamiseks on meil vaja visioonipõhist planeerimist, tegelikku laiapõhist kaasamist kodanikuühiskonna toimimiseks ning julgust taastada õigusriigi toimine.
Enne 2014. a kehtis meil säästva arenegu seaduse §12, mis sätestas, et riigi juhtimise aluseks on arengukavad. Kunagi oli meil selge põhimõte, planeeringut ei muudeta avalikkuse selja taga ja need peavad harmoneeruma riiklike ja kohalike arengukavadega. Siis vaatasime me ruumi kui tervikut ja meil oli ruumilise planeerimise õitsenguaeg. Kuidas jõuda tagasi kaasava ja demokraatliku planeerimiseni, mis hoiab inimest, metsa jt ökosüsteeme ning samas luuakse eeldusi arenguks nii regionaalsel kui ka majanduslikul tasandil? Eluhoidvus on Kauri ettekande läbivaks tooniks koos vajadusega rakendada kodanikujulgust.
Kaur Lass on 30 aastase töökogemusega planeerija, kes on seisnud demokraatliku ja kaasava planeerimise eest. Ta õppis planeerimist Rootsis ja on osalenud üle 450 planeeringu koostamisel (sh üle 70 üldplaneeringu ja olnud ka hetkel kehtiva üleriigilise planeeringu projektijuht). Ta on olnud nii keskkonnamõju hindamise kui rohevõrgustike käsitlemise pilootprojektide juures ja õpetanud planeerimist kõigis Eesti kõrgkoolides v.a Muusikaakadeemia. Viimased aastad on Kaur planeerimise kõrvalt panustanud inimeste vaimse vormi tagamisse läbi Wellness Orbit e-kooltuste. Ta on kindel, et vaid elurõõmsad ja vaimset heaolu väärtustavad inimesed saavad tema arvates seista oma õiguste ja eluhoidvuse eest. Õigusriik püsib tervel kodanikul ja eluhoidvus seesmist harmooniat kogeval inimesel. Kaur on oma töökogemust ja rännakut avanud siinses blogis.